
Kalaallit naapisimaakkit
Kalaallit inoroorsaarumatuut angerlarsimaffimminnut tikilluaqquaasi. Kaffillerneq nuannersunillu oqaluttuarneq akiugassaanngitsut atorluarsigik.
Kalaallisut
Angalanissamut allagartamik 3000 kr-inik nalilimmik makitsinissaq tullia: aggustip 26-ani 2022
Det kan tage op til 30 sekunder for oprettelsen....
Maannakkut isertarfikkut isissuutit teqeqqup talerpiata tungaaniittoq toorlugu, atuisutullu nutaatut profililiorlutit.
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Ilisarnaatit arfineq pingasut, naqinneq angineq, normorlu
- naqinneq mikisoq
- naqinneq angisooq
- Normoq
- ilisarnaat
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Kode isissutissat allangorpoq!
Timmisartup normua
Dato
Timmisartuussivik
Rejsetid
Aallarfissaq
Aallarfissaq
Tikinneq
Tikinneq
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Immersugassaq immersorniariuk
Inniminiineq atuutinngilaq
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Inniminniinerit ilanngunneqarpoq
Saqqap seqernup saqqaagaaniinneq ateqaatigaa, taamalu atserneqarsimanera piaarinaatsoornerinnaanngilaq, Kitaanimi nunaqarfinnguaq taanna Qeqertarsuup Tunuani Ilulissanit 100 km-it missaannik avannarpasinnerulluni qeqertaasap Nuussuup kujataa tungaaniippoq. Ullumikkut qaleralinniarneq takornariaqarnerlu inuuniutit pingaarnersaraat. Immaqa iluatitsilluariarussi, piniartutut inuuneq qanimut misigiinnarnagu sassisunik naammattuuisinnaassaasi.
Tamaani itsarnisarsiuut piffissami Kristusip inunngornera ukiunik 2500-nik sioqqunneraniit ukiut 800-inik sioqqunneraneersunik nassaarpassuaqarput, kulturip nassaarfiusup nunaqarfiup aqqanik atserneqarneranut tamanna patsisaavoq. Saqqaq-kulturi sivisunerpaamik nunatsinniissimavoq.
Pitsaasunik pissuuteqarnissat isumagissavat, tamannami masarsuuvoq, maniitsuulluni qaarsorasaarlunilu.”Inuunerup qaanut” qullarterit, tassaniittutullumi misigigit! Isikkivik tupinnaqaaq. Ataatsimut oqaatigalugu ilivitoqqanut illukunullu pisuttuarnissamut periarfissagissaarpoq. Sineriaq sinerlugu ilulissanut isikkivilerlusi Saqqallu tunuanut asimut tasilimmut, kuulimmut iigartartumillu sermilimmut aamma pisussinnaavusi.
Saqqaq Hannibal-ilu imminnut ataqatigiipput
Saqqaq oqaluttuariniaraanni nunaqarfimmi innuttaasimasoq tusaamasaq Hannibal Fencker, illumut najugarisimasaanut imigassaliaanullu atsiussaq eqqaanngitsoorneqarsinnaanngilaq. Naatsiivini naatitsivinilu – nunarsuarmi avannarpasinnerpaamiittut- ilisimaneqaatigai. Taakkunani naasut assigiinngitsorpasuit naatittarsimavai. Nulianilu Amalie naatitat nunanit kiattuneersut, soorlu dadlit citronillumi allaat naatitsivimminni iluatsittumik naatittarsimavaat. Naasut ilaatigut qajaasap sikkerneri aqissillu nerisassaasa pilutaat nerisassiornermi imigassaliaminullu akuliullugit atortarsimavai.
Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Sumi allami aput, siku, qaqqat, imaq arferillu narsaatit qorsuusut naatsiianik naatitsiffiusut qanittuaniippat? Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.
Kalaallit naapisimaakkit
Kalaallit inoroorsaarumatuut angerlarsimaffimminnut tikilluaqquaasi. Kaffillerneq nuannersunillu oqaluttuarneq akiugassaanngitsut atorluarsigik.
Kangerluk iigartartumik sermilik
Ilulissat kangerlua, Kangianik taaneqartartoq, taassumalu sermia iigartartoq UNESCOp nunarsuami kingornussassat allattorsimaffianni ilaavoq. Tassaniissimagaannilu iliuuseq taanna paasinarluarpoq.
Qajartorneq
Kalaallit Nunaanni qajartorneq, qajamik nutaaliamik atuinermik misilittagalinnut, immami iluliarasaartumi nipaatsumilu angalaarnermik nuannarisalinnut tulluartuuvoq.
Aliikkutaralugu aalisarneq
Aalisarneq, qarsorsat, neqitaasat kaavittut aalisakkallu suugaluarnersut soqutigisaraagit? Kalaallit Nunaanni piffinni assigiinngitsuni aliikkutaralugu aalisarneq ukioq kaajallallugu nuannisaatigineqartarpoq. Immikkut ittumik aalisarnermik misigerusukkuit Kalaallit Nunaanni aliikkutaralugu aalisarneq misilitassaqqippoq!
Seqineq kaaviinnartoq
Siorna aasakkut seqineqarpianngila? Taamaappat seqernup kaaviinnarfia ussassaarutigaarput.
Umiartorneq
Angallammut ikineq, niuneq, nunaliarneq, ikeqqinnerlu! Pinngortitami kusanangaartumi umiarsuarmik angalaarneq, tupigusunnermik annertuumik nassataqartartoq, misiginngitsoorniaqinagu.
Pisulluni ingerlaarneq
Nunaqarfinniit illoqarfinniillu nunap timaani tatsit qaqqat imarlu tikikkuminartuupput. Kalaallit Nunaanni pisummik angalaassaguit, nunap assinga sumiissusersiullu puigussanngilatit, imaluunniit misilittagalimmik angallassisoqarit.
Piniarneq
Aallaaniartartut kissaatigigajuttarpaat tuttumik umimmammilluunniit tammajuitsussamik pisaqarnissaq. Kalaallit Nunaannilu pinngortitami inoqarfinniit ungaserujussuanngitsumi pisarpoq; Danmarkimiit aallarninniit nal.ak. tallimat qaangiutiinnartut piniariarlutit aallassaatit.
Saqqaq-kulturen atsiunneqarsimavoq nunaqarfimmut
Pillersinneqarfia 1755-mi ateqarluni Ritenbenk
Filmiliaq 'Qivitoq' tamaani immiunneqarnikuuvoq
170 missaani inuttaassuseqarpoq
Nunarput tupinnartunik, kusanartunik alutornartunillu ulikkaarpoq. Tikiffissat tullia uani nassaariguk.
Atuaruk qanoq Club Timmisami angalanerit nalunaarsorsinnaanerlugu. Nalunaarsornerit tamaasa makitsissutissamik pissaatit, angalanissamullu allagartamik 3.000 kr-nik nalilimmik makiteqataallutit.