
Itsarnisarsiorneq
Avannarpasissumiit kujasissumiit tikiupput –oqaluttuarisaaneq ukiut 4500 matuma siorna pisimasunik aallaavilik kulturikkut, oqaluttuatigut piviusuutitatigut, upperisatoqqatigut inutsigullu ersiuteqarpoq.
Kalaallisut
Angalanissamut allagartamik 3000 kr-inik nalilimmik makitsinissaq tullia: aggustip 26-ani 2022
Det kan tage op til 30 sekunder for oprettelsen....
Maannakkut isertarfikkut isissuutit teqeqqup talerpiata tungaaniittoq toorlugu, atuisutullu nutaatut profililiorlutit.
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Emaili nassaarisinnanngilarput
Emailimik allagarsiumaarputit, kode isissutissavit allanngortinnissaanut atungassat.
Ilisarnaatit arfineq pingasut, naqinneq angineq, normorlu
- naqinneq mikisoq
- naqinneq angisooq
- Normoq
- ilisarnaat
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Kode isissutissat allangorpoq!
Timmisartup normua
Dato
Timmisartuussivik
Rejsetid
Aallarfissaq
Aallarfissaq
Tikinneq
Tikinneq
Inniminniinernut normut arfinilinnik ilisarnaateqarpoq, kisitsisinik naqinnerinnillu imaqarsinnaaluni
Immersugassaq immersorniariuk
Inniminiineq atuutinngilaq
Ilimaginngisamik ajutoortoqarpoq
Inniminniinerit ilanngunneqarpoq
Tasiilaq Tunumi illoqarfiit pingaarnersaraat, Tunulu tamakkerlugu illoqarfiit marluinnaasut aapparalugu. Illoqarfik qeqertarujussuarmi qaasuitsup killeqarfianiit 100 km-nik kujasissusilimmiittumi Ammassalimmiippoq.
Illoqarfiup suut tamaasa pigai, sermit iigartartut ilulissanik iseqqasunik aniatitsisut, sermersuup ujamisimarngi, piniartut, illut qisuit qalipaatigissut qaqqallu inngigissut immikkuullarissut takusassaapput. Taamatuttaaq qeqertami kuulinnik naggorissunik naasorpassualinnillu qooroqarpoq.
1884-ip tungaanut avataanit tikinneqarsimanngitsoq
Europamiut siulliit aatsaat ukiut 130-it missaanni matuma siorna Tunumut pipput. Tamatuma siorna innuttaasut namminneq nerisassaqarumallutik atisassaqarumalllutillu ilungersorlutik inuuniarsimapput. Anersaat, upperisatoqqat oqaluttuallu pisimasuutitat ulluinnarsiutaapput taakkulu ileqqunut, eqqumiitsulianut kulturimullu manna tikillugu sunniuteqarput.
Piniartuuneq ileqqutoqqanillu attassineq qanimut misigisigik. Ass. nannup amia pisaqartup pisassarinagu takunneqaartulli pisassaraa.
Illoqarfiup qitiusumik sianiuteqarfia
Umiarsuit talittarfiata eqqaa illoqarfiup qitiusumik sianiuteqarfiatut taaneqarsinnaavoq. Aasami angalatit umiaaqqallu pulammagiamiit aallakaagaangata tikeraraangatalu illoqarfiup tillerneralusooq ersarissisarpoq. Nuiatinnagu talittarfimmiit qaqqat Qimmertaajaliip Qaqqartiva, Aammangaaq Qaqqartivagajillu ersarittaqaat.
Avinngarusimagaluaq Tasiilaq takornariarussiuk qarasaasiaq nassatarsi atorlugu ilaquttasi attavigikuttoorsinnaavasi. Internetsi –Tasiilamissaaq atorneqalereerpoq, qarasaasiakkut pinnguaatit, qarasaasiakkut attaveqatigiinneq oqarasuaatillu angallattakkat kikkunnit tamanit pigineqarput.
Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Sumi allami aput, siku, qaqqat, imaq arferillu narsaatit qorsuusut naatsiianik naatitsiffiusut qanittuaniippat? Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.
Itsarnisarsiorneq
Avannarpasissumiit kujasissumiit tikiupput –oqaluttuarisaaneq ukiut 4500 matuma siorna pisimasunik aallaavilik kulturikkut, oqaluttuatigut piviusuutitatigut, upperisatoqqatigut inutsigullu ersiuteqarpoq.
Kalaallit naapisimaakkit
Kalaallit inoroorsaarumatuut angerlarsimaffimminnut tikilluaqquaasi. Kaffillerneq nuannersunillu oqaluttuarneq akiugassaanngitsut atorluarsigik.
Sermersuaq
Sermersuaq ukiunik tuusintilippassuarnik pisoqaassusilik annertuumik pissaaneqarlunilu tiguartinnarpoq. Nunarsuup avannaatungaani sermit nunamik qalliisut annersaata sermitaanik takornarnissat qilanaarilereersinnaavat.
Qaqqasiorneq
Qaqqat misigisassarpassuallit qaniniagassaqqissuupput. Tamaani qaqqasiornissassinnut naapertuuttunik portusuunik pukkitsunillu qaqqaqarpoq.
Arfersiorneq
Kalaallit Nunaata imartaa arfernik ulikkaarpoq. Miluumasut taama angitigisut qanillivillugit isiginnaarlugit tupinnangaarmat oqaasissaaleqinarsinnaasarpoq.
Piniarneq
Aallaaniartartut kissaatigigajuttarpaat tuttumik umimmammilluunniit tammajuitsussamik pisaqarnissaq. Kalaallit Nunaannilu pinngortitami inoqarfinniit ungaserujussuanngitsumi pisarpoq; Danmarkimiit aallarninniit nal.ak. tallimat qaangiutiinnartut piniariarlutit aallassaatit.
Aliikkutaralugu aalisarneq
Aalisarneq, qarsorsat, neqitaasat kaavittut aalisakkallu suugaluarnersut soqutigisaraagit? Kalaallit Nunaanni piffinni assigiinngitsuni aliikkutaralugu aalisarneq ukioq kaajallallugu nuannisaatigineqartarpoq. Immikkut ittumik aalisarnermik misigerusukkuit Kalaallit Nunaanni aliikkutaralugu aalisarneq misilitassaqqippoq!
Katersugaasiviit eqqumiitsuliallu
Qalipakkat, ujaqqat saarngillu. Kalaallit Nunaanni katersugaasiviit nunap kulturikkut kingornussaanik nutaalianik atortoqarluni takutitsiviupput.
Umiartorneq
Angallammut ikineq, niuneq, nunaliarneq, ikeqqinnerlu! Pinngortitami kusanangaartumi umiarsuarmik angalaarneq, tupigusunnermik annertuumik nassataqartartoq, misiginngitsoorniaqinagu.
Pisiniarfilerineq
Ullutsinni ilusilersuillammaat nutaaliortuupput Kalaallit Nunaannillu oqaluttuaqqittuullutik. Takukkit, attukkit malugikkillu.
Pisulluni ingerlaarneq
Nunaqarfinniit illoqarfinniillu nunap timaani tatsit qaqqat imarlu tikikkuminartuupput. Kalaallit Nunaanni pisummik angalaassaguit, nunap assinga sumiissusersiullu puigussanngilatit, imaluunniit misilittagalimmik angallassisoqarit.
Tunumi illoqarfiit annersaat
Siornatigut Ammassalik-mik taaguuteqarnikuuvoq
Inuttussusaa: 2.000 miss.
Tunngavilerneqartoq: 1894
Tallimanik nunaqarfeqarpoq
Nunarput tupinnartunik, kusanartunik alutornartunillu ulikkaarpoq. Tikiffissat tullia uani nassaariguk.
Atuaruk qanoq Club Timmisami angalanerit nalunaarsorsinnaanerlugu. Nalunaarsornerit tamaasa makitsissutissamik pissaatit, angalanissamullu allagartamik 3.000 kr-nik nalilimmik makiteqataallutit.