Seqineq kaaviinnartoq

Siorna aasakkut seqineqarpianngila? Taamaappat seqernup kaaviinnarfia ussassaarutigaarput.

Maani sivisuumik appasarpugut

Seqineq kaaviinnaleraangat qanoq isilluni unnuami sinittoqarsinnaava? Kalaallit tamanna akissutissaqartippaat, tassalu saagut issusuut qaamanermit pitarneqarsinnaanngitsut.

 

Pisiniarfiit matupput, angallatit talikkiartorput ilaallu aallakaallutik, meeqqat aqqusinerni pinnguarput inuillu qattunerniit kangerlunnut ilulissanullu isikkivik, ullup qanoq ilineraniluunniit alutoralugu isiginnaagaraat. Kalaallit Nunaanni tikeraatut seqernup kaaviinnalerluni, unnuami kuultitut aappalungusersumillu kialaartumik qalipaateqalerluni ilulissat qinngorsimaaleraangagit, angallammut ilaalluni angalaanngitsoortoqarsinnaanngilaq.

 

Sisimiut Tasiilallu avanaanni seqernup kaaviinnarnera misigisaqarfigisiuk avannarparteriartornerlu ilutigalugu seqernup kaaviinnarnera sivitsoriartortarmat, feeriamik atorluaaviusinnaavoq.

Seqineq akiniaasarpoq

Kaaviinnareerlunimi ukiuunerani nuissaaraangat kaperlalersarmat, seqineqarnera iluarusuutigisariaqarpoq. Qujanartumilli aput sikulu qaammatip ullorissallu qaamarnginik utersaartitsisarpoq – soorunalumi aqqusernit qaammaqqutaat aamma iluaqutaapput. Kaperlaap nalaa aamma alianaatsuuvoq. Qanna attorlugu kissalaartitsisumik illunnguit tamarmik naneruusersortarput qulliillu ikitertarlugit.

 

WOGAC –ip aaqqissugaa seqernup kaaviinnarnerani Ilulissaniit iluliarsuarnut angalaarneq angakkuakkatut ittoq misiliguk. Illoqarfik januaarimi tikeraassagussiuk, januaarip 13-ani seqinniarnermut peqataanngitsoorniaqinasi.

 

Inuit kangerlummukaallutik, seqernup kujataanit killingusaakkut alakkaannissaa nalliuttorsiornartumik takuniartarpaat.

ILISIMAVIUK?


Qaasuitsup killeqarfiata kujataani aasami seqineq kaaviinnartanngitsoq ukiumilu kaperlassanani, taamaakkaluaq kujataani aasap unnuai qaamasuusut.
Arpattartunut immikkut neqeroorut: Ilulissiarlusi Arctic Midnight Orienteering-imut – nunani issittuni pissartanngorniunnermut kalaallit nunaannilu 20 km-inik isorartutigisumi arpalluni pisortatigoortuunngitsumik pissartanngorniunnermut peqataasinnaaneq, arpaffik kangerlummut sermimik iigartartulimmut nunarsuatsinni eriagisassatut kingornussat UNESCO-mit nalunaarsukkat ilaannut qanittumiittoq.

Saqqaanut uterit

Angalanissat inniminneruk

Maani seqineq kaaviinnartoq misigisinnaavat

Kalaallit Nunaat tupaallannartunik ulikkaarpoq, nuna kusanartoq aamma misigisassat alutornangaartut. Ataani ornikkusullugu sinnattorisat nassaariuk.

Kalaallit Nunaanni misigisassat allat

Allaanerulluinnartunik misigisassanut tikilluarit. Sumi allami aput, siku, qaqqat, imaq arferillu narsaatit qorsuusut naatsiianik naatitsiffiusut qanittuaniippat? Nutaanik pissanganartunik misigisassarsiorit uani.